Vajuta siia, et näha hoonet täies ilus ;)

Arhitektuurikeskus Disainiturul

14.12.2018

Sel pühapäeval, 16.12 toimub Kultuurikatlas Disainiturg ‘‘Jõuluks koju‘‘. Eesti Arhitektuurikeskus paneb Disainiturul soodushinnaga müüki 3 raamatut, mis sobivad imeliselt nii isiklikuks otstarbeks kui ka kinkimiseks linnakultuuri- ja arhitektuurihuvilisele sõbrale:

’’Linnad inimestele‘‘, mille on kirjutanud Taani urbanist, inimmõõtmelise linna eestkõneleja  - Jan Gehl

Jan Gehli raamatut ‘‘Linnad inimestele’’ peetakse linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste “piibliks” ning seletab väga lihtsas ja arusaadavas keeles lahti Gehli teooria põhitõed sellest, kuidas linnad ja inimesed koos toimivad. Kuidas inimene kujundab linnaruumi ja kuidas linn seejärel kujundab inimesi.

Lisaks on raamatus ohtralt head illustratiivset materjali, uuringute kirjeldusi ja “tööriistu”, mis võimaldavad muuta linna inimsõbralikumaks. Linnu ei kujunda pelgalt linnaplaneerijatele ja arhitektid. Oma igapäevase olulise panuse annavad ka ettevõtjad ja investorid, ametnikud – eelkõige aga meist igaüks oma iga ruumis tehtud valikuga, kus me elame, kus sööme, kuidas liikleme, kuhu kooli paneme lapsed jne. Seetõttu on oluline, et oleksime oma valikutes teadlikud, nii saame teha targemaid otsuseid ja kujundada just sellist linna, milles ise elada soovime.

Eestlastele tundub olevat loomuomaselt selge, et keskkond ja kultuur on vastastikuses lahutamatus seoses: “Eesti muld ja Eesti süda” tuntud luuleread ei jäta puutumata ühtegi eestlast. Mullast on aga tänaseks suures osas saanud majad ja tänavad, pargid ja väljakud. Taani urbanist, inimmõõtmelise linna eestõkneleja Jan Gehl sõnastab selle fakti tänapäevasemalt nii: “Kõigepealt kujundame meie oma linnu ja siis hakkavad linnad kujundama meid”. Millised on head linnad, millest koosneb aktiivne linnaelu, kuidas seda mõjutavad arhitektid, poliitikud, linnaelanikud? Millist mõju omab linnaelu kvaliteet heaolule, majandusele?



“Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid”, mille on toimetanud 16. Rahvusvahelise Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid – Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha

Eesti Arhitektuurikeskus esindas 16. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil La Biennale di Venezia (26. mai – 25. november 2018) Eestit näitusega “Nõrk monument”, kuraatoriteks noored arhitektid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha. Veneetsias külastas näitust Santa Maria Ausiliatrice kirikus üle 16 000 inimese ning pälvis rohkelt kiidusõnu nii eesti kui ka välisarhitektide seas.

Paralleelselt näitusega ilmus ka raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid”, mille on toimetanud paviljoni kuraatorid. Raamat sisaldab kirjutisi autoritelt: Tom Avermaete, Eik Hermann, Toomas Paaver, Klaus Platzgummer ja Margrethe Troensegaard. Raamatu annab välja Šveitsi arhitektuuri- ja disainikirjastus Park Books.

Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni arhitektuursetest projektides läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Kõiki näiteid käsitletakse arhitektuursete projektidena isegi siis, kui need ei lähtu traditsioonilisest arhitektuuripraktikast. Raamat koosneb viiest peatükist: Vare, Tühimik, Telling, Alus ja Peavari. Need peatükid pakuvad mõtlemisainet sageli tähelepanuta jäävate arhitektuurivormide tähtsuse ja potentsiaali üle avalikus ruumis.

16. rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon ‘‘Nõrk monument‘‘ näitust saab alates 22. veebruarist näha äsja avatud Eesti Kunstiakadeemia galeriis.


‘‘Contemporary Architecture in Tallinn. A Guidebook‘‘ - kompaktne kaasaegse arhitektuuri teejuht Tallinnas.

Käesolev teejuht kutsub teid tutvuma ennekõike uue ja noore Tallinnaga. Ühiskondlikud murrangud on ikka aidanud esile kerkida uuel põlvkonnal.
Nii nagu 1960.- 1970. nn sula-aastate kõige märgilisemad ehitised olid toonaste julgete, kaanoneid eiravate arhitektide looming, nii avanes 1990. – 2000. aastatel võimalus järgmisel arhitektide generatsioonil. Seda, kuidas Eesti ühiskond ning arhitektuur selle peeglina on 20. sajandil ja 21. sajandi künnisel muutunud, tajub huviline kindlasti ka teejuhi abil. Kui suur osa 20. sajandi keskpaiga unikaalseid projekte on ühiskondlikud hooned, siis taasiseseisvunud Eestis saab üha enam esile tõsta elamuid, büroohooneid, aga ka moodsaid sakraalhooneid.
Kaheksat erinevat teekonda sisaldav Teejuht pakub kompaktse ülevaate põnevatest kaasaegse arhitektuuri näidetest. Lisaks Tallinnale on käesolevas teejuhis ka väike sissejuhatus ehitistesse mujal Eestis. Loomulikult ei ole tegu ammendava ülevaatega, vaid pigem nö isutekitajaga. Lisaväärtusena leiate kaartidelt viited ka muuseumidele, galeriidele, kohvikutele jne.